Toompea loss

Toompea loss on kõige kuulsam ja majesteetlikum ehitis kogu linnas. See on ehitatud 50 meetri kõrgusele merepinnast ja asub Tallinna kesklinnas järsul lubjakivimäel. Seda lossi peetakse Eesti vanimaks ja suurimaks arhitektuurikompleksiks. Alguses oli loss mõeldud kindluseks, kuid hiljem sai sellest võimu sümbol.

Legendi järgi on Toompea iidse eesti kangelase Kalevi hauaküngas. Selle ehitas paekivist Kalevi lesknaine Linda, kes oma abikaasa surma pärast nii palju nuttis, et tema pisarad moodustasid lähedalasuva Ülemiste järve.

Arvatakse, et esimene puidust Toompea linnus on ehitatud 10. või 11. sajandi paiku kohaliku rahva poolt muistses Eesti maakonnas. Hiljem, 1219. aastal, ründas ja vallutas lossi Valdemar II käsul Taani vägi. Esimese kivilinnuse ehitasid 1227. aastal Saksa mõõgarüütlid ja hiljem müüdi see Teutooni ordule.

Ordu püstitas mõned tornid, mis on tänapäevalgi veel näha. Kõige kuulsam neist on Pikk Hermann (eesti keeles Pikk Hermann). 48 meetri kõrgune torn on Eesti rahvussümbol. Eesti lipp heisatakse torni tipus iga päev päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul.

Kui Eesti sai lõpuks iseseisvaks, ehitati 1920. aastate alguses uued parlamendihooned. Toompea loss on olnud sajandeid keskne haldus- ja sõjaline keskus. Tänapäeval ühendab Toompea loss edukalt kõik oma ehitusetapid - keskaegsed kindlustused ja tsaariaegne arhitektuur ning 20. sajandi alguse parlamendihoone (eesti keeles Riigikogu).